Ajalugu

Tallinna Keskraamatukogu ajaloo lühiesitlus (.pdf)

1907 - 14. oktoobril (vkj) avas Nunne tn 2 lugejaile uksed Tallinna Linna Maksuta Avalik Raamatukogu ja Lugemistuba. Linnaelanikud hakkasid raamatukogu kohe elavalt kasutama. Esimese tööaasta lõpuks, vaid kahe ja poole kuuga oli kogus 2041 raamatut, laenutusi oli 10 067 ja külastusi 8659. Kuuekümne kohaga lugemistoas võis raamatukogu algusaastail lugeda veel 20-40 nimetust ajakirja ja 20-25 ajalehte.

1920 - koliti majja Gogoli puiestee 4 (nüüd Estonia pst 8). See esinduslik historitsistlik hoone ehitati 1894 -1895 Tallinna Vene Seltskondliku Kogu jaoks. Eskiisprojekti autor oli akadeemik M. Preobraženski (projekteeris ka Aleksander Nevski peakiriku Toompeal), lõpliku projekti koostas tuntud arhitekt R. Knüpffer.

1921 - raamatukogu direktoriks sai Aleksander Sibul, mees, kellel on suuri teeneid nii Tallinna Keskraamatukogu kui kogu eesti raamatukogunduse arengus. Sellele ametikohale jäi ta ligi 30 aastaks.

1923 - kirjandust hakati laenutama koju.

1925 - raamatukogu sai Eesti keskse raamatukogu funktsioonid, mistõttu suurenes riigi toetus ja hakati saama sundeksemplari.

1926 - avati Tallinna I haruraamatukogu Lõuna tänavas Lutheri rahvamajas.

1928 - loodi muusikakogu (1951. aastal tuli see üle anda Eesti NSV Riiklikule Avalikule Raamatukogule (praegu RR).

1933 - raamatukogu hoones alustas tööd Noorteraamatukogu, millest sai hiljem Eesti Lasteraamatukogu.

1929-1940 ilmus 32 numbrit uudiskirjanduse nimestikku “Tallinna Keskraamatukogu Teated”.

1938 - avati Keskraamatukogu Arhiivraamatukogu, mille ülesandeks oli koguda ja säilitada kõike eestikeelset ja Eestit käsitlevat. 1951. aastal jagati 40 000 eksemplarini kasvanud kogu laiali, sest uute arusaamade järgi polnud rahvaraamatukogul sellist kogu vaja, suure osa sellest sai endale praegune RR.

1944 - Eesti keskse raamatukogu funktsioonid anti üle Eesti NSV Riiklikule Raamatukogule. Sõjajärgsel perioodil kujunes välja Tallinna Keskraamatukogu struktuur, loodi juurde harukogusid, suurenes töötajate arv.

1947 - avati teatmebibliograafiaosakond.

1957 - aktuaalseks muutus suuline raamatupropaganda, korraldati kirjanduslikke kohtuid jm, töötas kirjandus- ja ekslibristide ring ning fantastikaklubi. Üritused olid rahvarohked, vahel rohkem kui 500 osavõtjaga; neid korraldati ka linna parkides ja isegi Pirita rannas.

1959 - 1961 mindi üle avariiulite süsteemile.

1966 - alustati Tallinna linnaraamatukogude töö metoodilist juhendamist, tööle asus kaks metoodikut.

1974 - Tallinna linnaraamatukogud läksid üle tsentraliseeritud süsteemile.

1977 - rekordiline aasta, mil lugejate arv ületas 45 000 piiri.

1986 - süütamise tagajärjel tekkis tulekahju raamatukogu peahoones Estonia pst 8, mis tõi endaga kaasa aasta lõpus kauaoodatud kapitaalremondi alguse.

1994 - kinnitati raamatukogu uus põhikiri. Aja jooksul on mitu korda vahetunud raamatukogu nimi - vahepeal Maksim Gorki nimeline, siis Anton Hansen Tammsaare nimeline, sellest aastast lihtsalt Tallinna Keskraamatukogu.

1999 - sai Keskraamatukogu oma käsutusse endised pangaruumid aadressil Liivalaia 40, kuhu kolis ruumipuuduse leevendamiseks peahoones raamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakond, mis moodustati endiste venekeelse kirjanduse ja võõrkeelse kirjanduse osakonna baasil.

2000 - suvel algas raamatukogu peahoone renoveerimine aadressil Estonia pst 8. Eestikeelse kirjanduse osakond kolis ajutiselt Liivalaia 40 ruumide teise tiiba, kus lugejaid teenindati aastapäevad.

2001 - suvel lõppes Keskraamatukogu peahoone renoveerimine. Tööd teostas AS Eesti Ehitus. Hoone renoveerimisel üritati võimalikkuse piires järgida maja algset arhitektuuri, sisekujundust ja värvilahendusi.

2002 - jaanuari lõpul alustas raamatukogu taas lugejateenindust oma uuendatud peamajas. Tööd alustasid laste- ja muusikaosakond, mida varem ei olnud, üle mindi ka arvutiteenindusele. Võõrkeelse kirjanduse osakond ja töötlusosakond jätkavad oma tööd aadressil Liivalaia 40.

2008 - Raamatukogu sai endale raamatukogubussi, mille nimeks sai Katarina Jee.

Faktitiheda ülevaate raamatukogu tegevusest leiate H. Jürmani ja H. Peeba koostatud brosüürist “Tallinna Keskraamatukogu 1907-1995” ning raamatukogu tegevuse 100. juubeliaastale pühendatud raamatust "Tallinna Keskraamatukogu 1907-2007" (koostaja kirjandusloolane Livia Viitol).